Patsiendiohutuse parendajad
2025

Tartu Ülikooli Kliinikum
Dr Marko Murruste

Dr. Murrustel on oluline roll Kliinikumi patsiendiohutuskultuuri loomisel ja eeskujuks olemisel. Ta mõtleb järjepidevalt kaasa, kuidas patsiendiohutust otstarbekalt, mõistlikult ja tõhusalt parendada ning on alati teemaga seotud aruteludele avatud. Tema jaoks on oluline, et tegevused oleks mõtestatud ja annaks väärtust. Nii on ta aktiivselt panustanud nii POHAK-u loomisesse kui ka riiklike nõuete kehtestamisesse. Patsiendiohutus on dr. Murruste huvi olnud juba varasemalt – riiklikult opereeritakse sageli tüsistuste osas mõistega “Murruste loend”. Ta on oma tegevustes ja aruteludes kaasav ning nii kirurgiakliiniku kui ka teiste kliinikute kolleegide arvamusega arvestav.
Kokkuvõtvalt on dr. Murruste jätnud nii organisatsiooni kui ka riiklikul tasemel märkimisväärse jälje patsiendiohutuse ja ohutuskultuuri arendamisse.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla
Kukkumise ennetamise töörühm

Töörühm on loodud õendusdirektori-juhatuse liikme eestvedamisel ja seob kõiki kliinikuid ühise eesmärgiga – vähendada kukkumiste riski ning arendada patsiendikeskset ja ohutut käsitlust. Töörühm on loonud süsteemse lähenemise, mis hõlmab regulaarset kukkumisriski hindamist, ennetavaid tegevusi, patsientide ja nende lähedaste kaasamist ja õpetamist. Töörühma töö on muutnud kukkumiste ennetamise haigla igapäevatöö loomulikuks osaks, parandades nii patsiendiohutust kui ka nende kogemust.

Tallinna Lastehaigla
Tallinna Laste Vaimse Tervise Keskuse meeskond

Laste Vaimse Tervise Keskuse eestvedamisel rakendatud ASQ küsimustik on muutnud suitsiidiriski hindamise haiglaüleselt süsteemseks osaks patsiendi käsitlusest. See on suurendanud personali teadlikkust, võimaldab varakult märgata abivajajaid ning pakkuda neile vajalikku tuge. ASQ kasutamine somaatilises ravikeskkonnas näitab, et vaimse tervise kriise saab edukalt hinnata ka väljaspool psühhiaatriat. Parendustegevus toetab patsiendiohutuse tagamist ning innustab töötajaid käsitlema patsiendiohutust terviklikult – hõlmates nii füüsilist kui ka vaimset tervist ning tugevdades süsteemset ennetust.

Pärnu Haigla
Dr Teele Orgse

Dr Teele Orgse on üle kümne aasta tegutsenud SA Pärnu Haigla kvaliteediteenistuse juhina, panustades süsteemse patsiendiohutuse ja kvaliteedijuhtimise arendamisse. Ta on olnud seotud üleriigilise „Patsiendiohutusjuhtumite raporteerimise ja menetlemise juhendi“ koostamise ning Patsiendi andmekogu (POHAK) arendamisega. Samuti on ta kokku kutsunud Eesti Haiglate Liidu patsiendiohutuse töörühma, mis loob platvormi tervishoiuasutuste koostööks ja strateegiliste suundade kujundamiseks.

Ida-Tallinna Keskhaigla
Ägeda meditsiini koolitusmeeskond

Tegemist on pühendunud ja professionaalse kollektiiviga, kuhu kuuluvad arstid erinevatest struktuurüksustest. Meeskonna liikmed on olnud keskse rolliga pea kõigi Ida-Tallinna Keskhaigla patsiendiohutuse parendamise algatuste elluviimisel ning on oma töö ja eeskujuga kujundanud märkimisväärselt haigla ohutuskultuuri.

Koolitusmeeskonna eestvedamisel toimuvad regulaarsed koolitused kogu haigla personalile. Koolituste keskmes on vigade analüüsimine ning oma tööst õppimise soodustamine. Selline süsteemne ja õppimist väärtustav lähenemine aitab kujundada keskkonda, kus patsiendi ja töötajate ohutus ning turvalisus on kogu kollektiivi ühine vastutus ning pidev eneseareng on loomulik osa igapäevatööst.

Lisaks koolituste korraldamisele panustab meeskond aktiivselt ka ohutusjuhtumite dokumenteerimisse ja uurimisse. Nad toetavad kolleege olukordade analüüsimisel ning aitavad rakendada meetmeid, mis ennetavad juhtumite kordumist. Oma osakondades ja kliinikutes on nad edendanud avatust, koostööd ja õppimise kultuuri, pakkudes eeskuju, kuidas süsteemset lähenemist patsiendiohutusele igapäevatöös rakendada.

Ägeda meditsiini koolitusmeeskond on oma töö ja järjepideva panusega kujunenud oluliseks patsiendiohutuse kultuuri kandjaks Ida-Tallinna Keskhaiglas ning väärib tunnustust kui eeskuju teistele tervishoiuasutustele.
Ida-Tallinna Keskhaigla Ägeda meditsiini koolitusmeeskonda kuuluvad dr Maarja Hallik, dr Julius Juurmaa, dr Angela Kalamees, Joel Lumpre, dr Raivo Rohtla ja dr Airi Tark.

Narva Haigla
Tatjana Kanaš

Viimase aasta jooksul on Narva Haigla teinud olulisi edusamme meditsiiniteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse valdkonnas. Need muutused on saanud võimalikuks tänu Narva Haigla patsiendikogemuse juhi Tatjana Kanaši professionaalsusele ja pühendumusele.
Tema eestvedamisel on kasutusele võetud patsiendiohutuse juhtumite infosüsteem POI, koolitatud haiglapersonali, ette valmistatud liitumine üleriigilise andmebaasiga POHAK ning loodud patsientide nõukoda.
Need sammud on suurendanud läbipaistvust, võimaldanud riskide ennetamist, parandanud sisemisi protsesse ning loonud avatud dialoogi patsientide ja tervishoiutöötajate vahel.

Rakvere Haigla
Dr Ashwath Venkatasubramanian

Dr Venkatasubramanian on pühendunud anestesioloog, kelle missiooniks on patsiendiohutuse süsteemne arendamine, kliiniliste protsesside uuendamine ning meeskonnatöö tugevdamine. Tema eestvedamisel on ellu viidud mitmeid olulisi algatusi, mis on märkimisväärselt tõstnud ravi kvaliteeti ja ohutust kogu haigla ulatuses.
Olulisemad panused:

• Massiivse transfusiooni protokolli loomine ja uute vereasendajate kasutuselevõtt
• Erakorralise intubatsiooni ohutuse parandamine
• Kliinilise toitmise juhendi koostamine
• Kirurgilise ohutuse kontrollkaardi täiustamine
• Protsesside kaasajastamine ja ohutuskultuuri edendamine
• Patsientide ja perede kaasamine raviprotsessi

Dr Venkatasubramaniani algatatud muudatused on edukalt integreeritud haigla igapäevatöösse ning toimivad iseseisvalt, tagades nende pikaajalise mõju. Tulemuseks on paranenud kriisiolukordade juhtimine, vähenenud töövead eluohtlikes situatsioonides ning tõusnud personali teadlikkus ja oskused läbi koolituste. Tema kaasav ja avatust väärtustav juhtimisstiil loob turvalise töökeskkonna, kus patsiendiohutus on ühine eesmärk.

Lääne-Tallinna Keskhaigla
Marika Peralaan

Marika Peralaan on patsiendiohutuse eestseisja Lääne-Tallinna Keskhaiglas. Haigla personali teadmiste täiendamine patsiendiohutuse teemadel, süsteemide ja uute töökorralduste juurutamine osakondades on tema südameasjaks olnud pikka aega. Tema algatusel on 2021.a kasutusele võetud patsiendiohutusjuhtumite infosüsteem (POI) ja 2025.a ohutusjuhtumitest teatamise ja uurimise süsteem (OTUS), millel on olnud otsene ja positiivne mõju kogu organisatsiooni ohutuskultuurile. Antud süsteemid on suurendanud läbipaistvust, õppimist juhtumitest ning parandanud patsiendiohutuse juhtimist meie haiglas.

Ida-Viru Keskhaigla

Ida-Viru Keskhaiglas viidi läbi patsiendi tuvastamise protsessi põhjalik analüüs ja optimeerimine, et muuta see ühtseks ja nähtavaks kogu asutuses. Patsiendi tuvastamine algab randmepaelast ning enne iga ravitegevust peab töötaja veenduma, et randmepaelal olev nimi ja isikukood ühtivad saatekirjal märgituga. Haigla kontekstis on see eriti oluline, sest patsient liigub eri osakondade ja spetsialistide vahel ning just korrektne tuvastamine väldib ravimivigu, ekslikke protseduure ja valele patsiendile teenuse osutamist. Koolituste ja arutelude kaudu kinnistati arusaam, et iga kordne tuvastamine on kriitiline samm turvalisema ravikeskkonna loomiseks.

Rapla Haigla
Diana Mäng, Mirell Ojassalu,
Ilona Saareoks

Regulaarsete  õendushooldusvisiitide käivitamine statsionaarsetes osakondades, mille struktuur on tõenduspõhine ja mille järgimine aitab ennetada ning tagada patsiendikeskse lähenemise, sh patsiendi heaolu ja turvalisuse ning meeskonnaliikmete hea kommunikatsiooni.

Antud juhend on rakendatud praktikas ja jälgitav igapäevaselt reaalajas läbi õendushooldusvisiitide ajatabeli, mis on paigaldatud iga palati ukse taha ja mille regulaarse visiidi toimumise korral kinnitab seda õde või hooldustöötaja oma allkirjaga.

Viljandi Haigla
Dr Mann Randaru

Dr Mann Randaru on Viljandi Haigla patsiendiohutuse parendaja 2025. Dr Randaru on teinud silmapaistva sammu patsiendiohutuse edendamise nimel Viljandi Haiglas. Tema avatus ja ausus ohutusjuhtumitest rääkimisel ja koostöövalmidus lahenduste leidmiseks on eeskujuks kõigile. Lisaks on dr Randaru kolleeg, keda alati soovitakse kaasata patsientide käsitlusega seotud arendus- kui parendustegevustesse ja tema arvamuse ja ettepanekutega arvestatakse. Tema avatus ja koostöövalmidus julgustab ka teisi kolleege ohtudest teada andma ja see on oluline panus kogu haigla ohutuskultuuri arendamisse.