MITTETULUNDUSÜHING EESTI HAIGLATE LIIT
PÕHIKIRI
I ÜLDSÄTTED
1.1 Mittetulundusühingu nimi on Mittetulundusühing Eesti Haiglate Liit (edaspidi Liit). Liidu nime tõlge inglise keeles on Estonian Hospitals Association.
1.2 Liit on eraõiguslik juriidiline isik. Liit juhindub oma tegevuses Mittetulundusühingute seadustest ja teistest Eesti Vabariigi õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast (edaspidi Põhikiri). Põhikirja vastuolu korral õigusaktiga juhindub Liit õigusaktis sätestatust.
1.3 Liidu asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
1.4 Liit vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Liidu liikmed ei vastuta Liidu kohustuste täitmise eest. Liit ei vastuta oma liikmete kohustuste täitmise eest.
1.5 Liidu majandusaasta algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Liit on asutatud määramata tähtajaks.
1.6 Liidu dokumentidel peab olema näidatud Liidu nimi, asukoht ja registrikood.
1.7 Liidu organid on liikmete üldkoosolek (edaspidi Üldkoosolek) ja juhatus (edaspidi Juhatus). Liidul ei ole osakondi.
II LIIDU EESMÄRK
2.1 Liidu eesmärk on tegutseda avalikes huvides tervishoiuteenuste korraldamisel ning oma liikmete ühiste huvide edendamine tervishoiuvaldkonnas.
2.2 Liidu põhikirjaline tegevus oma eesmägi saavutamiseks hõlmab:
2.2.1 liikmete esindamist;
2.2.2 tervishoiuökonoomika ja kvaliteedijuhtimisalase tegevuse arendamist;
2.2.3 Liidu liikmete tegevuse koordineerimist ja kogemuste vahendamist;
2.2.4 töögruppide moodustamist Liidu liikmete ühiste probleemide lahendamiseks;
2.2.5 arvamuse avaldamist tervishoiuvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude suhtes;
2.2.6 tervishoiuvaldkonna kohta andmete kogumist ja selle alusel statistika tegemist;
2.2.7 Liidu liikmete nõustamist.
2.3 Liidu halduskulud ei tohi ületada määra, mis on õigustatud Liidu tegevuse iseloomu ja eesmärkidega.
2.4 Liit ei jaga oma vara ega tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajatele, liikmetele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega eelloetletud isikute abikaasale, otsejoones sugulasele, õele, vennale, õe või venna alanejale sugulasele, abikaasa otsejoones sugulasele, abikaasa õele või vennale.
2.5 Liidu põhitegevuseks ei ole ettevõtlus ja Liit ei kasuta ettevõtlustulu põhikirjavälistel eesmärkidel. Liit ei taotle tulu põhikirjavälisest tegevusest. Liit võib olla käibemaksukohustuslane.
III LIIDU LIIKMED
3.1 Liidu liikmeks võib olla haigla pidaja. Liikmelisus ei ole üleantav, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Liidu liikmete nimekirja peab Juhatus.
3.2 Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab Juhatus esitatud taotluse alusel 1 (ühe) kuu jooksul alates liikmeks astumise taotluse saabumisest. Taotleja peab taotlusele lisama oma registrikaardi ja tegevusloa koopia ning liikmeks astumise tasu maksmist tõendava maksekorralduse koopia.
3.3 Kui Juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja ühe kuu jooksul alates juhatuse otsuse tegemisest kirjalikult nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab järgmine korraline Üldkoosolek. Kui Üldkoosolek ei rahulda nõuet või taotleja ei esita nõuet tähtaegselt, tagastatakse taotlejale tasutud liikmeks astumise tasu 7 (seitsme) päeva jooksul.
3.4 Liidu liikmel on õigus Juhatusele esitatava avalduse alusel pärast etteteatamistähtaja möödumist Liidust välja astuda. Etteteatamistähtaja pikkus on 2 (kaks) kuud. Liige loetakse Liidust välja astunuks pärast etteteatamistähtaja möödumist.
3.5 Liidust väljaastumine ei vabasta liiget liikmemaksu tasumise kohustusest väljaastumise avalduse esitamise jooksva kuu eest ning teiste rahaliste kohustuste täitmisest Liidu ees, mis on tekkinud liikmeks oleku ajal.
3.6 Liikme võib Liidust välja arvata Juhatuse otsusega, kui:
3.6.1 liikme tegevus on vastuolus õigusaktide, Põhikirja või Liidu organite otsustega ja liige ei vii oma tegevust kooskõlla õigusaktide, Põhikirja või liidu organite otsustega 2 (kahe) kuu jooksul alates Juhatuselt sellekohase teate saamisest;
3.6.2 liige ei ole tähtaegselt tasunud liikmemaksu ja liikmemaksuvõlg on likvideerimata 2 (kahe) kuu jooksul alates Juhatuselt sellekohase teate saamisest;
3.6.3 liige ei vasta liikmele või haigla pidajale õigusaktides või Põhikirjas sätestatud nõuetele;
3.6.4 liige kahjustab olulisel määral Liitu.
3.7 Kui Juhatus on otsustanud liikme Liidust välja arvata, võib liige 1 (ühe) kuu jooksul alates juhatuse otsuse tegemisest kirjalikult nõuda, et tema Liidust väljaarvamise otsustab järgmine korraline Üldkoosolek. Liige loetakse Liidust välja arvatuks Juhatuse otsuse tegemisest 1 (ühe) kuu möödumisel või Üldkoosoleku otsuse tegemisest.
3.8 Liidust väljaarvamine ei vabasta liiget liikmemaksu tasumise kohustusest välja arvatuks osutumise jooksva kuu eest ning teiste rahaliste kohustuste täitmisest Liidu ees, mis on tekkinud liikmeks oleku ajal.
3.9 Liidu sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse kehtestab Üldkoosolek. Liidu liikmemaks võib Liidu liikmete vahel erineda. Liidu liikmemaksu suurus ei tohi liikmete vahel erineda rohkem kui 7 (seitse) korda.
3.10 Liidu liikmetel on õigus:
3.10.1 osaleda Üldkoosolekul;
3.10.2 saada informatsiooni Liidu tegevuse ja finantsmajandusliku seisundi kohta;
3.10.3 võtta osa Liidu poolt korraldavatest üritustest;
3.10.4 Liidust välja astuda.
3.11 Liidu liikmel on kohustus:
3.11.1 aktiivselt osa võtta Liidu tegevusest;
3.11.2 täita Põhikirjas esitatud nõudeid ja Liidu organite otsuseid;
3.11.3 täita Liidu ees tähtajaliselt rahalised kohustused;
3.11.4 teatada Liidule oma postiaadressi, sidevahendite numbrid ja liiget esindama õigustatud isikute andmed ning andmete muutumisest;
3.11.5 teatada viivitamatult Liidule enda ümberkujundamise, ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmisest.
IV ÜLDKOOSOLEK
4.1 Liidu kõrgeim organ on Üldkoosolek.
4.2 Üldkoosoleku kutsub kokku Liidu juhatus. Korraline Üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt 2 (kaks) korda aastas. Erakorralise Üldkoosoleku võib kokku kutsuda siis, kui Liidu huvid seda nõuavad, samuti vähemalt 1/10 Liidu liikmete nõudmisel.
4.3 Üldkoosoleku toimumise kohaks on Liidu asukoht, kui Üldkoosoleku kokkukutsuja ei ole määranud teist Üldkoosoleku toimumise kohta Eesti Vabariigis.
4.4 Korralise Üldkoosoleku toimumisest peab Liidu liikmetele ette teatama vähemalt 14 (neliteist) päeva. Erakorralise Üldkoosoleku toimumisest peab Liidu liikmetele ette teatama vähemalt 7 (seitse) päeva. Koosoleku kokkukutsumine võib toimuda teate edastamisega posti, faksi või e-posti teel.
4.5 Üldkoosoleku kokkukutsumise teates, millele kirjutab alla Juhatuse esimees, tuleb näidata:
4.5.1 Üldkoosoleku toimumise aeg ja koht;
4.5.2 Üldkoosoleku päevakord ja päevakorrapunktide kohta ettekannete esitajad;
4.5.3 otsuse vastuvõtmiseks vajalikud andmed ja dokumendid, mis lisatakse teatele või esitatakse Liidu liikmetele tutvumiseks Liidu asukohas alates teate väljastamise päevast;
4.5.4 muud Üldkoosolekuga seonduvad olulised asjaolud.
4.6 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui nõuetekohaselt on kohale kutsutud kõik Liidu liikmed ja kohale on ilmunud üle poole Liidu liikmetest. Liidu liiget esindab Üldkoosolekul Liidu liikme juhatuse esindusõiguslik liige või Liidu teise liikme juhatuse esindusõiguslik liige lihtkirjaliku volikirja alusel.
4.7 Kui Üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole Üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui Üldkoosolekul osalevad kõik Liidu liikmed. Kiiret otsustamist vajavaid küsimusi, mida ei ole Üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud, võidakse Üldkoosolekul arutada ja otsustada, kui arutamise poolt on kõik Liidu liikmed.
4.8 Üldkoosolekud on kinnised. Üldkoosolek võib otsustada üldkoosoleku lahtiseks kuulutamise. Üldkoosolekul võib sõnaõigusega osaleda Liidu juhatuse liikmed ja tegevjuht, samuti Liidu audiitor. Teised isikud võivad Üldkoosolekul osaleda ainult Juhatuse esimehe loal.
4.9 Igal Liidu liikmel on Üldkoosolekul üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Liit otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist. Liidu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest või jääda erapooletuks. Hääletamine on avalik. Isiku valimisel on hääletamine salajane.
4.10 Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.10.1 Liidu eesmärgi muutmine;
4.10.2 Põhikirja muutmine;
4.10.3 Liidu lõpetamine;
4.10.4 Liidu ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine;
4.10.5 Töövõtjate õiguste laiendamine kollektiivlepingu alusel, mille üheks pooleks on haiglate liit.
4.10.6 Liidu eelarvete, aastaaruande, juhatuse aruannete ja revisjonikomisjoni poolt teostatud kontrollimise tulemuste kinnitamine;
4.10.7 Siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmelisusega seotud küsimused;
4.10.8 Sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse ja arvestamise korra kehtestamine
4.10.9 Juhatuse liikmete määramine ning revisjoni- ja likvideerimiskomisjoni liikmete valimine;
4.10.10 Liidu 3 (kolme) aasta arengukava ja aastaplaani kinnitamine;
4.10.11 Juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Liidu esindaja määramine;
4.10.12 Juhatusele nõusoleku andmine tehingu tegemiseks, mille rahaline väärtus ületab 10 % (kümme protsenti) Liidu eelarvest;
4.10.13 Muude Liidu juhtimisega seotud küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või Põhikirjaga antud Juhatuse pädevusse.
4.11 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole Üldkoosolekul osalenud Liidu liikmetest. Punktis 4.10.1 sätestatud otsuse vastuvõtmiseks on vajalik vähemalt 9/10 Liidu liikmete nõusolek. Punktides 4.10.2 – 4.10.5 sätestatud otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 Üldkoosolekul osalenud Liidu liikmetest.
4.12 Üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid Üldkoosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks Üldkoosolekut kokku kutsumata saadab Juhatus Liidu liikmetele Üldkoosoleku otsuse projekti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja määrab kirjaliku vastamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui 7 (seitse) päeva. Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel arvestatakse punktis 4.11. sätestatud nõudeid. Otsuse projektile lisab Juhatus selgituse otsuse projekti kohta ja põhjenduse, miks otsuse vastuvõtmine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata.
4.13. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata liikmetele. Hääletusprotokolli kantakse:
4.13.1. mittetulundusühingu nimi ja asukoht;
4.13.2. protokollija nimi;
4.13.3. vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud liikmed nimeliselt;
4.13.4. otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu;
4.13.5. muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.
V JUHATUS
5.1 Juhatus juhib ja esindab Liitu, kavandab ja suunab Liidu tegevust ning teostab kontrolli tegevjuhi üle. Juhatuse tegevuse üle teostab järelevalvet Üldkoosolek.
5.2 Juhatusel on 1 – 8 (üks kuni kaheksa) liiget. Juhatuse liikmed määrab ja kutsub tagasi Üldkoosolek. Üldkoosolek määrab juhatuse liikmeks 2 (kaks) piirkondliku haigla pidajate, 2 (kaks) keskhaigla pidajate, 2 (kaks) üldhaigla pidajate ja 2 (kaks) muud liiki haigla pidajate poolt kandidaadiks esitatud isikut. Kui vastava liigi haigla pidajad ei jõua kokkuleppele esitatava kandidaadi osas, siis vastava haigla liigi kandidaati ei pea Üldkoosolek määrama juhatuse liikmeks.
5.3 Juhatuse esimees on juhatuse liige, kes valitakse juhatuse liikmete poolt 3 (kolmeks) aastaks lihthäälteenamusega. Juhatuse liige ei tohi olla tegevdirektor.
5.4 Juhatuse koosolekud viiakse läbi vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui 4 (neli) korda aastas. Juhatuse koosoleku kutsub kokku Juhatuse esimees. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku vähemalt 3 (kolme) juhatuse liikme nõudmisel.
5.5 Juhatuse pädevuses on:
5.5.1 Liidu töötajate ametijuhendite ja töö tasustamise aluste kinnitamine tegevdirektori ettepanekul;
5.5.2 komisjonide moodustamine määrates ära komisjoni koosseisu ja ülesanded;
5.5.3 tegevdirektori kinnitamine;
5.5.4 Liidu 3 (kolme) aasta arengukava ja aastaplaani ettevalmistamine.
5.6 Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui Juhatuse koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole Juhatuse koosolekul osalenud Juhatuse liikmetest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks Juhatuse esimehe hääl.
5.7 Igal Juhatuse liikmel on Juhatuse koosolekul üks hääl. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist mittetulundusühingu poolt. Juhatuse liikmel ei ole õigust keelduda hääletamisest või jääda erapooletuks. Hääletamine on avalik. Isiku valimisel on hääletamine salajane.
5.8 Liitu võib esindada ainult Juhatuse esimees. Juhatuse esimehel on edasivolitamisõigus. Teised Juhatuse liikmed esindavad Liitu ühiselt kahekesi koos. Teised juhatuse liikmed omavad edasivolitamisõigust ühiselt kahekesi koos.
5.9 Juhatuse esimees juhib ja korraldab Juhatuse tegevust. Juhatuse esimees töötab koos Juhatusega välja Liidu tegevuskavad ja arengusuunad ning esitab need Üldkoosolekule kinnitamiseks.
VI TEGEVDIREKTOR
6.1 Liidu organite otsused viib ellu Liidu tegevdirektor. Tegevdirektoriga sõlmitakse tööleping. Liit ei maksa tegevjuhile ega teistele töötajatele suuremat tasu, kui makstakse samasuguse töö eest ettevõtluses.
6.2 Tegevdirektor võtab osa Üldkoosolekust ja Juhatuse koosolekust sõnaõigusega. Tegevdirektor järgib Üldkoosoleku ja Juhatuse otsuseid.
6.3 Tegevdirektor korraldab Liidu vahendite kasutamist, majandustegevust, raamatupidamise arvestust, aruandlust, jooksvat asjaajamist, Liidu tehtavate tehingute ettevalmistamist, projektikonkursse ja jooksvat kontrolli projektide üle ning muude liidu ülesannete täitmist vastavalt Üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarvele.
6.4 Tegevdirektoril on Liidu pangaarve ja kassa käsutamise õigus.
VII ARUANDLUS JA KONTROLL
7.1.Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus seaduses sätestatud korras majandustulemuste aruande ja esitab audiitorile.
7.2.Juhatuse esitab 6 (kuue) kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koos audiitori arvamusega Üldkoosolekule.
7.3.Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab Üldkoosolek.
VIII LÕPPSÄTTED
8.1 Liidu tegevus lõpetatakse Üldkoosoleku otsusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Liidu tegevuse lõpetab Juhatus.
8.2 Liidu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, kes on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.
