Patsiendiohutuse parendajad
2026
Patsiendiohutus paraneb siis, kui head lahendused ei jää ühe inimese, meeskonna ega haigla seinte vahele.
Eesti Haiglate Liidu (EHL) patsiendiohutuse töörühm algatas 2025. aastal uue tunnustuse – Patsiendiohutuse Parendaja (POP) – valimise, et märgata ja tunnustada inimesi ning meeskondi, kelle teegvus muudab tervishoidu ohutumaks.
POPi eesmärk ei ole üksnes tunnustada tehtut. Tahame tuua head patsiendiohutuse praktikad nähtavale, jagada toimivaid lahendusi ning kasvatada patsiendiohutuse teadlikkust kogu Eesti tervishoius. Ühes haiglas tehtud hea muudatus võib olla eeskujuks ja anda tõuke muutuseks ka mujal.
2026. aasta Patsiendiohutuse Parendajaks valiti Lääne-Tallinna Keskhaigla simulatsioonikeskus.
Kõik tänavused kandidaadid näitavad, et patsiendiohutus sünnib igapäevastest valikutest, julgusest märgata probleeme ning tahtest teha asju paremini – ja oma kogemust ka teistega jagada.
Lääne-Tallinna Keskhaigla
Simulatsioonikeskus
Simulatsioonikeskus on üle 12 aasta jooksul kujundanud Eesti sünnitusabi ja neonatoloogia meeskondade valmisolekut harva esinevate, aga elu ohustavate olukordade jaoks ning teinud seda süsteemselt, mõõdetavalt ja üle riigi laienevalt. Keskus on kasvatanud koolitajate järelkasvu, tõstnud koolitusstandardid rahvusvahelisele tasemele (EuSim, GESEA) ning laiendanud koostööd üle kutse- ja erialapiiride, sh viimasel ajal erakorralise meditsiini ja kiirabiga.
Kriitiliste olukordade läbi mängimine võimaldab ohutult harjutada tegutsemist harukordsetes, kuid keerulistes olukordades. Ja ühtlasi kinnistada meeskonnatöös olulisi tegureid: rollide jaotust ja selget infovahetust. Ühtlasi saab simulatsiooni käigus testida töövahendite kättesaadavust ja toimivust, tuvastada süsteemseid probleeme ja tõsta töötajate enesekindlust ning valmisolekut. Koolitustel osalenud on veendunud, et simulatsioonikoolitused tõstavad haiglas meeskonnatöö taset. See omakorda aitab patsiendiohutusjuhtumeid ära hoida ja toetada patsiendikeskset lähenemist tervishoius.
Simulatsioonikeskus on seni Lääne-Tallinna Keskhaiglas keskendunud meeskondlikele simulatsioonidele eelkõige sünnitusabi ja vastsündinu abistamise valdkonnas, kuid aina enam on meeskond laienenud, et simulatsioonide kasutamisega tugevdada patsiendiohutust haiglas märksa laiemal skaalal.
Lääne-Tallinna Keskhaigla simulatsioonikeskuse enda meeskond on läbivalt multidistsiplinaarne: lastearstid, naistearstid, ämmaemandad, õed, anestesioloogid ja teised spetsialistid töötavad koos ühise koolitusmudeli väljatöötamisel ning läbiviimisel. Simulatsioonikoolitustel kasutatakse kõrgtehnoloogilisi simulaatoreid ja videojälgimissüsteemi, et tõhustada situatsiooni analüüsi ja uute lahenduste leidmist.
Koolitustel osalejate tagasiside on olnud väga positiivne ja huvi koolituste vastu on ületanud kohtade arvu, mis peegeldab meeskondadevahelist reaalset kaasatust ja usaldust keskuse vastu.
Koolitajad on läbinud rahvusvahelise väljaõppe (EuSim kursused Kopenhaagenis ja Eestis) ning teevad koostööd Helsingi Ülikooli, Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti juhtivate haiglatega. Alates 2021. aastast on keskus korraldanud ka simulatsioonikoolitajate baaskursusi ja 2023. aastal ühinenud EuSim koolitajate meeskonnaga, mis kasvatab koolitajate järelkasvu üle Eesti. Simulatsioonikeskus koolitab lisaks oma haigla personalile aastaringselt peaaegu kõiki Eesti sünnitusabi pakkuvaid haiglaid ning osaleb igal aastal rahvusvahelisel tervishoiualasel simulatsiooninädalal (2026. aastal juba kuuendat korda).
Alates 2021. aastast on keskuses läbiviidud standardiseeritud koolitusi günekoloogilise endoskoopia ja minimaalselt invasiivse kirurgia valdkonnas ning käesoleval aastal on Pelgulinna Simulatsioonikeskus akrediteeritud GESEA (Gynaecological Endoscopic Surgical Education and Assessment) diplomikeskuseks, kus naistearstid ja residendid saavad omandada ning tõendada günekoloogilise endoskoopia ja minimaalselt invasiivse kirurgia tehnilisi oskusi vastavalt rahvusvahelistele nõuetele. Süsteemne tehniliste oskuste harjutamine ja pädevuse hindamine aitab vähendada protseduuridega seotud riske ja tagab ühtlasema ravistandardi.
Märkimisväärne samm simulatsioonikoolituste korraldamisel toimus tänavu Tallinnas Baltic SUN (Simulation User Network) võrgustiku kohtumisel, kus esinesid Lääne-Tallinna Keskhaigla simulatsioonikeskuse eestvedajad ettekannetega ja korraldasid töötubasid. Võrgustiku kohtumine oli uueks lähtekohaks simulatsioonikoolitajate võrgustiku loomisel Eesti, Läti, Leedu ja teiste riikide vahel, mille eesmärgiks oli veelgi enam omavahel jagada praktilisi nõuandeid ja arendada koostööd simulatsioonikoolituste valdkonnas ning nõnda luua turvalisemat tervishoiukultuuri.
Tallinna Lastehaigla MiReLLi meeskond
MiReLL ehk Mittevastavuste Register Lastehaigla Laboris on Tallinna Lastehaigla meditsiinilabori vajadustest lähtuv tarkvaralahendus, mille töötas koostöös laboritöötajatega – Dmitri Šišmintsev, Ekaterina Gushcha, Elo Saue ja Irina Golovljova ´ga välja IT-osakonna programmeerija Alexander Gvozdkov.
MiReLL on labori kvaliteedijuhtimissüsteemi üks olulisemaid komponente ning koosneb kahest omavahel seotud moodulist. Esimeses moodulis registreerivad laboritöötajad kogu laboriuuringu protsessis ilmnevad mittevastavused alates uuringu tellimisest kuni tulemuste kinnitamiseni. Samuti dokumenteeritakse patsiendi kriitilistest analüüsitulemustest teavitamine.
Registreeritud juhtumite süstemaatiline analüüs võimaldab tuvastada korduvaid probleeme, kavandada parandus- ja ennetusmeetmeid ning hinnata nende tulemuslikkust. Analüüsi tulemusi kasutatakse laboripersonali koolitamisel. Lisaks esitab labor MiReLLi andmete põhjal igakuist aruandlust Euroopa Laborimeditsiini Föderatsiooni EFLM WG-LEPS kvaliteedijuhtimisprojektile. See võimaldab hinnata Lastehaigla laboriuuringutega seotud protseduuride kvaliteeti rahvusvahelisel tasemel.
Teises ehk MiVa moodulis registreeritakse laboritöötajate kõrvalekalded labori töökorralduslike dokumentide nõuetest. Kõrvalekallete põhjuseid uuritakse ühtsel, jälgitaval ja kõigile asjaosalistele läbipaistval viisil. Mooduli andmed võimaldavad teha tõhusat protsessijärelevalvet, jälgida töötajate pädevust ning välja selgitada koolitusvajadust.
MiReLLi tegelik mõju väljendub eelkõige patsiendiohutuse suurenemises. Laborianalüüsidega seotud juhtumite õigeaegne registreerimine ja analüüs võimaldab laboril edastada haigla osakondadele sihipärast tagasisidet. Õigete võtete ja katsutite kasutamine, korrektne uuringutellimus ning patsiendi täpne tuvastamine vähendavad vigaste või kasutuskõlbmatute proovide tekkimise riski. Selle tulemusel väheneb vajadus korduvate vereproovide võtmise järele, mis võivad olla lapsele valulikud ja traumeerivad. Usaldusväärne proov ja õigeaegne analüüsitulemus võimaldavad teha ravimeeskonnal kiiremaid ning täpsemaid raviotsuseid.
MiReLL on loodud kooskõlas CLSI soovituste ja standardi ISO 15189:2022 nõuetega. Süsteemi saab kohandada erinevate haiglate, laborite ja osakondade struktuurile, mistõttu on lahendus jätkusuutlik ning laiemalt rakendatav. MiReLL näitab eeskujulikult, kuidas IT-spetsialistide ja laboritöötajate koostöös saab muuta kvaliteedijuhtimise igapäevaseks õppimis- ja parendamisvahendiks. Selle tulemusel on tööprotsessid muutunud usaldusväärsemaks, personali koostöö tõhusamaks ning lapse ja tema pere jaoks osutatav analüüsidega seotud tervishoiuteenus ohutumaks.
Elora
Merle Vaher
Merle Vaheri eestvedamisel on patsientide ja nende lähedaste kogemus kujunenud Elora haiglates patsiendiohutuse arendamise oluliseks lähtekohaks. Tema magistritöö raames uuriti iseseisval statsionaarsel õendusabiteenusel viibinud patsientide lähedase kogemusi, teadmisi ja ootusi. Uurimistulemused andsid olulise sisendi Elora õendusjuhtimise mudeli uuendamiseks. Kliinilise valdkonna õendusjuht keskendub patsiendi raviteekonnale, meeskonna toetamisele ja suhtlusele lähedastega ning teeb patsiendi sujuva raviteekonna tagamiseks tihedat koostööd kõrgema etapi haiglatega. Kvaliteedivaldkonna õendusjuht keskendub tööprotsesside, dokumentatsiooni ja kvaliteedisüsteemide täiustamisele ning meeskonna erialase pädevuse toetamisele.
Merle Vaher on Elora uuendatud õendusjuhtimise korraldust ja selle rakendamisel saadud kogemusi jaganud rahvusvahelistel konverentsidel International Forum on Quality and Safety in Healthcare Oslos ning 26th International Conference on Integrated Care (ICIC26) Birminghamis. Tema tegevus näitab, kuidas lähedaste kogemused saab rakendada jätkusuutlikuks organisatsiooniliseks muudatuseks, toetades seeläbi patsiendiohutust.
Rakvere Haigla
Lele Liiv
Lele Liiv on kohusetundlik ja süsteemne verekabineti vastutav spetsialist, kelle igapäevatöös on keskne roll transfusioonimeditsiini protsesside korrektsusel, jälgitavusel ja patsiendiohutusel. Ta pöörab järjepidevalt tähelepanu tellimuste ja laboratoorsete toimingute täpsele dokumenteerimisele, nähes selles olulist võimalike riskide ennetamise vahendit.
Lele panustab aktiivselt ka transfusioonimeditsiini arengusse. Ta on Eesti Transfusioonmeditsiini Seltsi juhatuse liige ja Eesti Laborimeditsiini Ühingu liige, osaledes erialastes seminarides ja kohtumistel ning rakendades uusi teadmisi oma igapäevatöös. Samuti on ta panustanud haiglasiseste transfusioonialaste juhendite koostamisse ja ajakohastamisse ning eri struktuuriüksuste koostöö arendamisse
Ta on aidanud teadvustada patsiendiohujuhtumite infosüsteemi (POI) väärtust mitte pelgalt juhtumite registreerimise, vaid õppimise, protsesside parandamise ja sarnaste olukordade ennetamise vahendina. Tema tegevust iseloomustavad tähelepanelikkus, koostöövalmidus ja järjepidev soov muuta tööprotsesse turvalisemaks – keskendudes süüdlase otsimise asemel õppimisele ja süsteemi parendamisele.
Ida-Tallinna Keskhaigla
Dr Vladislav Fedossov
Vladislav Fedossov on olnud üks olulisemaid patsiendiohutuskultuuri kujundajaid ja järjepidevaid arendajaid Ida-Tallinna Keskhaiglas. Tema märkimisväärne panus patsiendiohutusega seotud põhimõtete, protsesside, infosüsteemide, juhendite ja alusdokumentide väljatöötamisse on aidanud luua tugeva aluse haigla tänasele patsiendiohutuskultuurile, milles patsiendiohutus on kujunenud üha süsteemsemaks ning loomulikumaks osaks igapäevasest ravitööst.
Dr Fedossovi panus on aidanud kujundada haiglas keskkonda, kus töötajaid julgustatakse ohutusprobleeme märkama, neist avatult rääkima ning aktiivselt parendustegevustesse panustama. Oma professionaalsuse, järjepidevuse ja eeskujuga on ta andnud olulise panuse sellise organisatsioonikultuuri kujunemisse, kus patsiendiohutus on ühine väärtus ja vastutus.
Ida-Viru Keskhaigla
Jana Lullu
Jana Lullu on haiglas järjepidevalt ja pühendunult eest vedanud patsiendiohutuse arendamist. Ta on olnud üks patsiendiohutuse juhtimissüsteemi dokumentide autoritest, vedanud patsiendiohutuse juhtumite käsitlemist ning koolitanud töötajaid patsiendiohutuse teemadel.
Jana tegevuse mõju ulatub üksikutest juhtumitest kaugemale – ta on aidanud kujundada organisatsioonis süsteemsemat ja ennetavamat patsiendiohutuse kultuuri, kus riske märgatakse, neist räägitakse avatult ning juhtumitest õpitakse.
Ta loob usaldusliku õhkkonna, kus saavad kaasa rääkida erineva tausta ja rolliga töötajad. Tema koolitusi iseloomustavad kaasatus, praktilisus ja siiras pühendumus, mis muudavad patsiendiohutuse teema arusaadavaks ja oluliseks kogu meeskonnale.
Jana on eeskujuks oma valmisolekuga otsida paremaid lahendusi, õppida juhtumitest ja muuta tööprotsesse turvalisemaks. Tema töö tulemusel ei ole patsiendiohutus pelgalt nõue või dokumentides kirjeldatud protsess, vaid üha enam osa organisatsiooni igapäevasest mõtteviisist ja töökultuurist.
Tartu Ülikooli Kliinikum
Catline Võrk, Kaie Stroo, dr Maret Laheveer
Operatsioonieelse briifingu juurutamine Tartu Ülikooli Kliinikumis
Eestvedajateks operatsiooniteenistuse õendusjuht Catline Võrk, anestesioloogia osakonna juht Kaie Stroo ja dr Maret Laheveer.
2025. aasta juulis käivitati Tartu Ülikooli Kliinikumi päevakirurgia operatsiooniplokis esmakordselt nii Kliinikumis, kui ka teadaolevalt Eestis, süsteemne operatsioonipäeva-eelne briifing igas operatsioonitoas. Enne esimese patsiendi saabumist kohtuvad samas operatsioonitoas töötavad kirurg, anestesioloog, operatsiooniõed, anesteesiaõed ja hooldustöötaja. Lühikese struktureeritud arutelu käigus tutvutakse, täpsustatakse meeskonnaliikmete rollid ja võimalikud muudatused, lepitakse kokku töökorraldus ning vaadatakse ühiselt läbi päeva patsiendid. Eraldi käsitletakse kirurgilisi ja anestesioloogilisi eripärasid, võimalikke riske, vajalikke instrumente, materjale ja aparatuuri, eriseadmete kasutamist ning operatsioonijärgse intensiivravi vajadust. Nii tekib kogu meeskonnal juba enne töö algust ühine arusaam päeva plaanist, patsientidest ja võimalikest kriitilistest olukordadest.
Briifing parandab operatsioonitoa töö efektiivsust, sest võimaldab puuduvad instrumendid, seadmed, materjalid või vajaliku personali tuvastada enne patsiendi operatsioonituppa saabumist. Probleemi ennetav lahendamine aitab vältida operatsiooni alustamise edasilükkumist, töövoo katkestusi ja olukordi, kus patsient peab juba operatsioonitoas või anesteesias olles ootama. Ühtlasi võimaldab pauside ja meeskonnavahetuste eelnev kokkuleppimine säilitada personali töövõime ning tagada, et patsiendi käsitlus ei katkeks.
Kõige olulisem on briifingu mõju patsiendiohutusele. Operatsiooni käigus tekkivad võimalikud vead ei tulene teadmiste või oskuste puudumisest, vaid sageli sellest, et oluline teave ei jõua õigel ajal kõigi meeskonnaliikmeteni või eeldatakse ekslikult, et teistel on sama informatsioon. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et isegi mõne minutiline operatsioonieelne briifing aitab oluliselt vähendada ootamatuid viivitusi ja kommunikatsioonihäireid operatsioonitoa meeskonna vahel.
Briifing loob turvalise võimaluse küsimuste esitamiseks, kahtluste väljendamiseks ja vastuolulise teabe kontrollimiseks enne, kui sellest kujuneb patsiendile ohtlik olukord. Tutvumine ja rollide selgeks tegemine vähendab hierarhilisi suhtlustõkkeid ning julgustab ka tähelepanekutest rääkima. Seetõttu ei ole operatsioonieelne briifing üksnes töökorralduslik koosolek, vaid lihtne ja korratav ohutusbarjäär, mis aitab probleeme märgata enne nende jõudmist patsiendini.
Narva Haigla IT-meeskond
IT meeskonna liikmed (vasakust paremale): Andrey Belyaev, Alexey Bystrov, Sergei Zaitsev, Deniss Hohlov, Oleg Astredinov. Fotol puudu: Vjatšeslav Obmjotko.
IT meeskonna töö on aidanud suurendada patsiendiohutust, parandada töötajate ligipääsu olulisele teabele, toetada turvalist andmekäitlust ning muuta haigla tööprotsessid tõhusamaks. Nende tegevus on olnud oluline eeldus kvaliteetse ja ohutu tervishoiuteenuse osutamisel.
2026.aastal korraldas IT-meeskond läbi isikuandmete kaitse teemalise konverentsi, mis tõstis töötajate teadlikkust andmekaitsest, infoturbest ning turvalisest andmekäitlusest. Toetati patsiendiohutuse dokumentide ja juhendite digitaliseerimist ning nende kasutuselevõttu HEDA süsteemis, muutes juhendid töötajatele kättesaadavaks ja lihtsustades nende igapäevast kasutamist. Arendati haigla infosüsteeme, et toetada patsiendiohutusega seotud protsesse ning vähendada käsitsi tehtavat tööd ja vigade tekkimise võimalust. Rakendati IT-lahendusi, mis parandasid dokumentide kättesaadavust, töövoogude sujuvust ning erinevate infosüsteemide vahelist koostööd. IT meeskond pakkus igapäevaselt kiiret tuge uute digilahenduste kasutuselevõtul, aidates töötajatel kohaneda muudatustega ning tagades süsteemide töökindluse.
Medicum
Tommi Ründal
Perearst Tommi Ründal pälvis tunnustuse pühendunud panuse eest patsiendiohutuse kultuuri arendamisse Medicum Perearstikeskuses.
Dr Ründal pöörab järjepidevalt tähelepanu ohutusjuhtumite märkamisele ja dokumenteerimisele. Ta esitab aktiivselt teavitusi ning julgustab sama tegema ka kolleege. Olulise panusena juhendab ta noori residente ning juhib noorarstide töörühma.
Regulaarsete arutelude, juhtumianalüüside ja „Akadeemilise hommiku“ kohtumiste kaudu on dr Ründal suurendanud meeskonna teadlikkust ning loonud avatud õpikeskkonna, kus riskidest ja vigadest rääkimine on professionaalse arengu loomulik osa.
Tema eeskuju ja aktiivse juhendamise tulemusel on ka noored arstid hakanud ohutusjuhtumeid senisest enam märkama ning dokumenteerima. See on tugevdanud kogu meeskonna võimet õppida toimunust ja ennetada võimalikke patsiendikahjusid.
Viljandi Haigla
Seila Luts
Viljandi haigla patsiendiohutuse parendaja on Seila Luts. Seila on kolleeg, kes käsitleb patsiendiohutust terviklikult – füüsiliselt turvalise keskkonna kõrval peab ta sama oluliseks inimõiguste järgimist, lugupidavat suhtumist ja suhtlemist ning patsiendi kogemuse ja väärikusega arvestamist.
Seila eestvedamisel on psühhiaatriakliinikus taasalustatud ohjeldusmeetmete rakendamise koolitustega, kus praktiliste oskuste kõrval pööratakse erilist tähelepanu ohjeldamise kui kõrge riskiga sekkumise ohutusele, inimõiguste järgimisele ning patsiendi kogemusele ja väärikuse säilitamisele. Samuti on Seila analüüsinud osakondade töökorraldust ja töökeskkonda, vaadeldes neid eelkõige patsiendi vajaduste ha kogemuse seisukohalt. Esimesed muudatused on juba sisse viidud ja need on aidanud kujundada patsientidele turvalisemat ja sobivamat ravikeskkonda. Seila eriline tugevus on patsiendi vaatenurga järjepidev esiletoomine. Seila aitab kujundada kultuuri, kus patsiendiohutus ei tähenda üksnes riskide ja vigade ennetamist, vaid ka patsiendi märkamist ja kuulamist ning kogu meeskonna ühist vastutust ohutu, inimkeskse ja kvaliteetse ravi eest.
Pärnu Haigla
Transfusioonravi meeskond
Transfusioonravi meeskonna pikaajalise töö tulemusena on kujunenud usaldusväärne ja läbimõeldud süsteem, mis aitab tagada patsientidele võimalikult ohutu vereülekande.
Eesti Akrediteerimiskeskus on labori analüüside kvaliteeti tunnustanud juba alates 2007. aastast. Meie töö vastab rahvusvahelisele meditsiinilaborite standardile ISO 15189, mis annab kindlustunde, et uuringutulemused on alati täpsed ja usaldusväärsed.
Õdedele on koostatud kohustuslik ja regulaarne transfusioonravi koolitus, mille edukas läbimine annab õiguse vereülekandeid teostada.
Transfusioonravidokumendid läbivad ühtse metoodika alusel kontrolli. Välja töötatud indikaatorite jälgimise süsteem võimaldab märgata eksimusi. Eksimuse korral võetakse ühendust nii töötaja kui ka osakonna vastutava õega ning koos leitakse lahendused, et sarnaseid olukordi edaspidi vältida.
Loodud lahendus on süsteemne ja protsessipõhine ning pidev parendamine on selle loomulik osa. See toetab õppimist ja arengut nii meeskonnas kui ka kogu haiglas. Oma kogemusi ja õppetunde on meeskond jaganud erialaühenduses, sest head praktikad väärivad levitamist. Lisaks osaletakse riiklike transfusioonravi indikaatorite parendamise töögrupis.
Usume, et sama lähenemist saaks rakendada ka teistes tervishoiuasutustes ning meie kogemus võiks toetada patsiendiohutuse arengut laiemalt.
Transfusioonravi meeskond on kujunenud eeskujuks kogu Pärnu Haiglale, näidates, et ka keerukaid ülehaiglalisi parendusprotsesse on võimalik tulemuslikult koostöös ellu viia.
Parimaks kinnituseks tehtud töö mõjule on see, et viimaste aastate jooksul ei ole esinenud raskeid transfusioonidega seotud patsiendiohutusjuhtumeid. Patsiendid ja nende lähedased ei pruugi alati näha kogu kulisside taga toimuvat tööd, kuid nende turvaline ravikogemus annab tunnistust sellest, kui oluline on järjepidev tähelepanu kvaliteedile, ohutusele ja asjatundlikkusele.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla
“Kindaga või kindata” meeskond
„Kindaga või kindata“ tiimi algatus juhib tähelepanu sellele, et kinnaste põhjendamatu või ebaõige kasutamine ei suurenda alati ohutust, vaid võib soodustada ristsaastumist ja tervishoiuteenusega seotud infektsioonide levikut. Tegevuse eesmärk on kujundada töötajate igapäevaseid töövõtteid, tuletades meelde, et kindad ei asenda kätehügieeni, neid tuleb kasutada ainult näidustusel ning vahetada iga toimingu järel. Regionaalhaiglas on käte antiseptikumi kasutamine viimase aasta jooksul suurenenud 20%, mis toetab soovitud käitumismuutust.
Teadlik kinnaste kasutamine toetab lisaks patsiendiohutusele ka paremat patsiendikogemust. Ebavajalik kinnaste kasutamine näiteks patsiendi abistamisel, riietamisel või ravimite ulatamisel võib tekitada patsiendis ebamugavust ja muuta kontakti distantseeritumaks. Kinnaste eesmärgipärane kasutamine aitab säilitada patsiendiga loomulikuma ja inimlikuma kontakti, kahjustamata seejuures ohutust.
Kindaga või kindata meeskonda kuuluvad: Andra Migur, Annika Lemetsar, Mait Altmets, Andra Prems ja Kai Kuuspalu
